Väetise imendumise määr on seotud mitmete teguritega.
Taimede kasvutsükli ajal imavad taimejuured kogu aeg vett ja toitaineid, nii et pärast väetamist saavad taimed toitaineid kohe omastada.
Näiteks lämmastikku ja kaaliumi on lihtne omastada ja kasutada ning kristallilist vormi on taimesse kergem sisse hingata kui pulbrit ning mõned kaltsiumi, boori, ioonilised ja mineraalid, mida on raske omastada ja kasutada, tuleb eemaldada. enne imendumist ja kasutamist.
Uue protsessiga toodetud tooted soodustavad väetiste imendumist
Paljud väetised lahustuvad nüüd vees väga hästi ja tehnoloogia on muutunud revolutsiooniliseks. Seega, kui kasutate suhteliselt kõrge vees lahustuvusega väetist, võib see väetamise päeval sobiva keskkonna korral taime kehasse sattuda. Seetõttu on see, kas taimed saavad kasutatud toitaineid omastada ja ära kasutada, seotud selliste teguritega nagu mulla toitainete kontsentratsioon ja mulla niiskusesisaldus, temperatuur, väetise tüüp ja väetise lahustuvus.
Kolm mulla toitainete migratsiooni vormi:
Mulla toitained migreeruvad kolmel kujul: pealtkuulamine, massivool ja difusioon. Lämmastikus domineerib massivool, fosforis ja kaaliumis aga difusioon. Pinnase toitainete kontsentratsiooni ja mulla veesisalduse seisukohast on kõrge kontsentratsiooni korral juurestikuga kokkupuutuvate toitainete arv suur ja toitainete hulk jääb vahele; kontsentratsioonigradient on suur ja juurepinnale hajutatud toitainete hulk on suur; rohkem vett muudab vee voolamise kiiremaks ja toitainete kontsentratsioon mahuühikus on kõrge. Veelgi enam, massivoog kannab rohkem toitaineid, mis on osa teguritest, mis mõjutavad taimede toitainete imendumise kiirust.
Lisatud väikesed teadmised: üheksa tegurit, mis mõjutavad väetise imendumist
1. Liigsed toitainete elemendid mõjutavad väetamise mõju. Teatud elementide puudumine taimedes põhjustab füsioloogilisi takistusi ja mõjutab normaalset kasvu. Kui mõni element on aga ülemäärane, mõjutab see teiste elementide imendumist, mis takistab ka taimede kasvu.
2. PH väärtus mõjutab väetise efektiivsust: kui pH väärtus on vahemikus 5,5–6,5, on väetise mõju parim ning toitained nagu raud, vask, mangaan ja tsink on kõige tõhusamad, kui pH väärtus on alla 6.
3. Erinevad kasvuperioodid mõjutavad väetiste jõudlust: vegetatiivsel kasvuperioodil on põhiväetiseks lämmastik, mille lämmastik, fosfor ja kaalium ning mikroelemendid on tasakaalus; õienuppude diferentseerumisperioodil ja õitsemise perioodil on fosfor ja kaalium peamised juurte arengut ja õitsemist soodustavad väetised.
4. Taimede erinevad füsioloogilised omadused mõjutavad väetise efektiivsust: spetsiaalsete väetiste kasutamisel tuleks kasutada teist tüüpi vees lahustuvaid väetisi koos tegelike füsioloogiliste tingimustega.
5. Väetise tõhusust mõjutavad erinevad söötmed: mullaharimine ja mullata harimine, väetise valem on erinev.
6. Erinev veekvaliteet mõjutab väetise efektiivsust: karedate veekogudega piirkondades kandke happelist väetist või pehmendage vee kvaliteeti ning pehme veega piirkondades lisage regulaarselt kaltsium- ja magneesiumväetisi.
7. Väetamise aeg mõjutab väetise efektiivsust: parim aeg väetamiseks on enne kümmet hommikul ja pärast nelja pärastlõunal, vältige väetamist tugeva päikesevalguse käes keskpäeval ning vältige väetamist pilvistel ja vihmastel päevadel.
8. Väetise tüüp mõjutab väetise andmise efektiivsust: erinevatel lilledel ja erinevatel kasvuperioodidel kasutatakse erineva koostisega väetisi, aeglase vabanemisega väetisi ja vees lahustuvaid väetisi kasutatakse kombineeritult, juurviljade ja lehtedega pritsimist kombineeritakse ning sihipärane väetamine võib kulusid vähendada. , parandab väetise tõhusust.
Väetisesisalduse tasakaalustamatus mõjutab väetise efektiivsuse rakendamist: teadusliku väetamise eesmärk on soodustada iga elemendi imendumist ja vältida antagonismi.
Postitusaeg: 25. märts 2022